Kommenteeri

Margo Loor: E-õppe rakendamisel ei pea ise ratast leiutama

Küsime oma koolitustel osalejatelt alati paar päeva enne koolitust mõned eelhäälestavad küsimused, muuhulgas õpimotivatsiooni kohta. Zoomi e-õppeks kasutamise koolitusel osaleja vastas hiljuti nii: “Vajadus ettekandeid, infopäevi ja töötubasid läbi viia on igapäevane. Näen, et vajadus Zoom'i kasutada ei vähene, vaid pigem kasvab.” Jutt on ühest konkreetsest e-õppe läbiviimise vahendist, kuid sama lause võiks rahulikult öelda e-õppe kohta laiemalt.
VI Koolitajate mittekonverents "Hübriidkoolitus" algas sügisel tõdemusega, et e-õppele üleminekust räägiti aastaid, aga tegelik üleminek toimus sisuliselt ühe päevaga 12. märtsil 2020. Loomulikult oli toona veel palju neid, kes jäid äraootavale seisukohale ja eeldasid, et eriolukorra lõppedes ning pandeemia möödudes naaseb ka koolitusturg kontaktkoolituste juurde. Tänaseks on selge, et isegi kui teatud valdkondades mõne aasta jooksul kontaktõpe taastub, siis e-koolituse mahud jätkavad ainult tõusvas joones.

Margo modereerimas Eesti Haigekassa Inspiratsioonipäeva"Kuidas kaugteenused Eesti tervishoius edukalt kasutusele võtta?" 27.03.2020

Arenenud riikide koolitusturgudel ei ole samuti e-õpe enam ammu uus nähtus. Mitu aastat enne pandeemiat läbiviidud uuringud (nt Technavio e-õppe turu-uuring 2018(link is external)) näitasid, et e-õppe turg on kiiresti kasvamas. 2019. aastal oli globaalse e-õppe turu maht 144 miljardit dollarit ja aastaseks koondkasvutempoks (CAGR) perioodil 2019-2026 ennustati 14,6%. Covid-19 kriis on sellele kasvule veel hüppeliselt hoogu lisanud ja kasvamas on e-õpe kõikides sektorites - nii formaalhariduses kui mitteformaalses õppes, nii individuaalses kui ärikoolituses. Udemy, Coursera, Skillshare, Google Classroom ja Zoom on tänaseks ilmselt paljudele tuttavad nimed. Vähem teame Alibaba DingTalki ja Tencent Classroomi, aga just viimased kaks pidid 2020. aasta veebruaris vastu võtma lõviosa 250 miljonist Hiina õpilasest ja tudengist, kes suunati päevapealt e-õppele. DingTalk on öelnud, et nad pidid kuu ajaga lisama 100 000 serverit, et koormusega toime tulla. E-õpe on tulnud, et jääda.

Edtech ehk haridustehnoloogia (startupid) on kiirelt arenev valdkond. Käesoleva artikli kirjutamise ajal sattusin LinkedInis postitusele, kus Eesti startup 99math jagas nimekirja 10 Euroopa hetke lubavaimast edtech ettevõttest(link is external), mille hulka nad ka ise kuuluvad. Samas on päris suur osa maastikust ka juba avastatud. Eksisteerivad platvormid, tööriistad ja meetodid reaalajas e-õppeks, asünkroonsete e-kursuste disainiks ja rakendamiseks, e-loengute läbiviimiseks, õppimise ja koolituse juhtimiseks, m-õppe ampsude asukohapõhiseks kohaleviimiseks, hindamiseks ja testimiseks, virtuaalreaalsuses õppimiseks ja paljuks muuks. E-õppimise kohta on kirjutatud häid raamatuid (näiteks Julie Dirkseni “Design for How People Learn”) ja turul on kasvav hulk õpidisaini firmasid, kus andragoogide ja programmeerijate koostöös luuakse klientidele nende õpieesmärkidele vastavad e-õppe lahendused. Organisatsioon või ettevõte, kes soovib oma inimeste jaoks edukalt rakendada e-õpet, ei pea täna kindlasti enam ise tühjalt lehelt leiutama hakkama.

SpeakSmart on Eesti koolitusturul tegutsenud alates 2006. aastast. Klientide tagasiside meie koolituste kvaliteedile on olnud alati väga kõrge ja seetõttu hakati meie poole pöörduma ka palvetega arendada klientide sisekoolitajaid ning nõustada koolitusprogramme, viimasel ajal e-õppe programme. Pidevalt oleme edasi arendanud ka oma koolitusi ja kuna uuringud näitasid e-õppe vääramatut kasvu, võtsime 2017. aastal ette hübriidkoolituste loomise. Palkasime professionaalse videotootja ja tegime valmis korraliku kvaliteediga videoloengud. Otsisime välja SproutVideo keskkonna, mis võimaldas meil jagada ja hallata videoid koos personaalse juurdepääsuga ning asendasime oma koolituste loenguosad videotega. Nii oli koolitajatel võimalik ruumis osalejatega kohtudes kohe asuda praktiliste ülesannete ja tagasisidestamise juurde, sest kõik osalejad olid teoreetilise osa juba ise eelnevalt läbinud, kes sportimise taustaks telefonist kuulates, kes tööandja juures teleri ümber kogunedes.


2019. aastal analüüsisime erinevaid videokoostöö keskkondi ja leidsime Zoomi ajal, kui enamik inimesi ei olnud Zoomist veel midagi kuulnud. Asusime klientidele pakkuma reaalajas e-koolitusi, kui kliendi töötajad asusid Eestis nii hajali, et samal ajal samasse kohta tulemine ei olnud ajaliselt või ressursside mõttes otstarbekas. See andis meile piisavalt suure Zoomi kaudu (aeg-ajalt kasutasime ka Teamsi ja Skype’i) koolitamise kogemuse. Kui 2020. aasta märtsis kuulutati välja eriolukord, siis juba paar päeva hiljem tegime avalikuks tasuta eestikeelse video selle kohta, kuidas Zoomi koosolekute läbiviimiseks kasutada. Videot on tänaseks vaadanud üle 12 000 inimese. Üsna varsti pärast seda tulime välja tänaseni müügis oleva e-koolitusega, kuidas Zoomi kasutada koolituste läbiviimiseks. Selle koolitusprogrammi kaudu sai arvestatav osa Eesti koolitusturust üsna kiiresti Zoomiga tuttavaks ja leidis seeläbi võimaluse oma koolitustega jätkata. Sama koolituse läbis ka suur hulk formaalhariduse õpetajaid ja õppejõude.

Sarnaselt reaalajas toimuvate e-koolitustega oleme oma koolituste osas läbi proovinud ka asünkroonsete e-kursuste loomise ja testinud erinevaid keskkondi ning oleme valmis kliente selles osas nõustama. Näiteks oleme hetkel koostöös ühe satelliitandmeid inseneridele pakkuva ettevõttega välja töötamas neile sobivat koolituslahendust USA insenerfirmadele. Oma kogemusele toetudes pakume e-õppe konsultandi teenust ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes soovivad e-õppimise lahendusi kasutusele võtta nii, et ise kõiki ämbreid läbi ei peaks käima. Lõpetuseks jagame siin kolm soovitust, mida tähele panna e-õppe juurutamisel:

  1. Koolitaja (sh sisekoolitaja, õpetaja ja õppejõu) kompetentsides on oluliselt tõusnud tehnoloogilise kirjaoskuse osakaal. E-õpetamine selliselt, et on üks sisuekspert ja tema ümber teeb kogu töö ära tehniline meeskond, ei kipu õnnestuma suurepäraselt. Kuidagi saab ikka tehtud, aga osalejad saavad huvitavama ja mitmekesisema kogemuse, kui koolitaja tunneb ennast tehnoloogilises keskkonnas vabalt ja turvaliselt. Seetõttu on e-õpet rakendava organisatsiooni jaoks väga mõistlik investeerida oma koolitajate tehnoloogilise kirjaoskuse tõstmisesse, sh e-õppeks kasutatavate keskkondade tundmisesse.
  2. E-keskkonna mittevaldamine võib õpikogemuse rikkuda, aga muidu kehva õpikogemust e-keskkond maagiliselt paremaks ei tee. See tähendab, et samad asjad, mis olid olulised kontaktkoolituse puhul, ei ole kuhugi kadunud ka e-õppe puhul. Õpiväljundite alusel huvitava õpikogemuse loomine on oluline. Koolitaja õpetamisoskused ja õppijate õpimotivatsioon on olulised. Tagasiside kogumine ning selle pinnalt koolituste ja kursuste edasiarendamine on oluline. Hea koolitus on hea koolitus ka e-kanalis ning igav loeng jääb ka ülesfilmituna ja mobiilist vaadatuna igavaks loenguks.
  3. Korraliku e-õppe loomine nõuab aega ja pingutust. E-õppe võlu on tõepoolest kulude kokkuhoid, aga see saabub mastaabiefekti arvelt. Algne investeering võib e-õppesse kohati suuremgi olla kui kontaktkoolituse väljatöötamisse, sest lisanduvad videotöötluse ja õpidisaini kulud. Kuid lihtsalt natuke kujundatud teksti HTMLina ülesriputamine Moodlesse ei ole e-õpe. Tasub võtta aega ning teha investeering, et luua haarav, hästi disainitud ja õppijat motiveeriv e-kursus. Hiljem saavad siis paljud töötajad, sh aja jooksul organisatsiooniga liituvad töötajad, e-kursust läbida juba ilma täiendavate kuludeta.
-----------------------------------------------------
Artikkel ilmus EPALE kodulehel 31.märts 2021
Loe rohkem e-õppimise konsultandi teenuse kohta

Lisa kommentaar

Email again:
Kas meeldib see, mida näed? Loo oma veebileht Vooga ja naudi 30 päevast tasuta prooviperioodi.
Alusta tasuta