Vaatame argumendi kasutamise oskuse mõju indiviidi tasandil Mardi ja Mari – kahe meie koolituskogemusel põhineva fiktiivse tegelase näitel. Nad on professionaalid keskmise suurusega ettevõttes, kelle tööülesanded eeldavad koostööd nii ettevõtte siseselt kui ka partnerite ja klientidega. Mõlemad on pühendunud, intelligentsed ja huvituvad enesearendusest. Erinevalt Mardist, on Mari sihikindlalt arendanud oma argumenteerimisoskuseid – läbinud koolitusi, vaadanud õppevideosid, kuulanud taskuhäälinguid, lugenud artikleid ning käivitas isegi oma ettevõttes argumenteerimisoskust arendava väitlusklubi.

Arutelus oma mõtete sõnades väljendamine tundub Mardile nagu takistusrada. Vahel tekivad tal peas mitu ideekildu, mis kuidagi kokku ei sobitu. Teine kord on idee peas selge, aga koosolekul nende väljaütlemisel kaotavad need samad mõtted kuidagi seose omavahel ja lõpuks seose ka koosoleku teemaga. Mart on korduvalt kogenud, et teised saavad tema mõtetest kas valesti aru või ei mõista nende kaalukust.

Mari tulemused selle takistusraja ületamisel on järjepidevalt paranenud. Ta leiab oma ettepanekutele üha rohkem kaalukaid põhjendusi ning näeb otsustamisel alternatiive kaaludes selgemalt nende võimalikke mõjusid. Neid tulemusi aitab tal saavutada iga seisukoha jaotamine argumentideks ning iga argumendi struktureerimine kindla mudeli põhjal. Eriti hea tunne on siis, kui uus tugev argument tuleb mõnel olulisel koosolekul – mõtted peas paigas, sõnad annavad neid õigesti edasi, kuulajad saavad tema mõtte tuumast aru ning arvestavad sellega oma otsustes.

Kontorisuhtluses üllatab Marti, et ka tema parimad mõtted ei jõua vahel teistele kohale. Näiteks eelmise nädala koosolekul võimalike eelarvekärbete teemal rääkis üks kolleeg vaid oma osakonna olulisusest, ükskõik kui mitu korda Mart toonitas, et koosoleku fookuses on kogu ettevõtte eelarve. Mardile hakkab vaikselt tunduma, et mõni inimene lihtsalt ei olegi valmis mõistlikku juttu kuulama.

Ka Mari arvestab, et iga arutelu ei lõpe tema arvamuse pealejäämisega. Samas on ta teadlik, et vaid selgetest mõtetest ei piisa kuulaja veenmiseks. Ta on õppinud tajuma, millal vestluspartner pole tegelikult veel valmis Mari mõtteid kuulama ning mida teha partneri eelhäälestamiseks. Nüüd suudab ta edukamalt hoida kuulajate tähelepanu ka varahommikusel koosolekul. Üha rohkematel emotsionaalseks kiskunud aruteludes suudab ta jääda ise rahulikuks ja aidates seejuures ka teised tagasi õigele rajale.

Läbirääkimistest Mart pigem hoidub. Tema jaoks on iga läbirääkimine kurnav nullsummamäng. Kas sundida teine pool oma seisukohaga nõustuma ka koostöö katkemise hinnaga? Või anda sõbralikult järgi nii, et enda soovitud eesmärk jääb täitmata? Rääkimata kõikidest nendest raisatud läbirääkimistest, mis jooksid liiva mõlema poole paindumatuse tõttu.

Mari võtab iga läbirääkimist pigem võimaluse kui väljakutsena. Juba iga läbirääkimise alguses näeb ta kahe lauapoole asemel ühte probleemilahendajate tiimi, kes üritavad koos luua rohkemat, kui kumbki pool oleks üksi suutnud. Ükskord leidis ta isegi idee teise ettevõtte eesmärkide täitmiseks, mille peale ka selle põhjalikult ettevalmistunud esindajad polnud tulnud. Ja seda ilma, et Mari oleks pidanud järele andma oma ettevõtte vajadustes.

Mardi ja Mari kogemuslood on muidugi lihtsustatud. Inimestevahelises suhtluses on edu harva garanteeritud ning selle põhjused jäävad vahel lõpuni ebaselgeks. Ühte kaljukindlat lahendust kõikide suhtlusolukordade lahendamiseks pole, nagu ei piisa ka ühest tööriistast kogu maja ehitamiseks. Seda olulisem on, et professionaalses suhtluses oleks sinu tööriistakast võimalikult mitmekülgne, et leida konkreetsele probleemile õige lahendus. Ratsionaalse mõtlemise ja otsuste mõjutamisel on argumendil selles tööriistakastis asendamatu roll.

--------------
Vaata koolituskalendrist võimalusi oma argmendioskust arendada.