Läbirääkimiste vahendaja näol on tegemist sõltumatu, erapooletu vahendajaga, kes otsib koos osapooltega lahendust, mis teeniks võimalikult hästi kõikide osapoolte huvisid.
Kõige osavamgi läbirääkija võib sattuda olukorda, kus tundub, et läbirääkimised on lootusetult ummikusse jooksnud – suhtluspartneriga on tekkinud isikliku mõõtmega konflikt, kumbki pool näeb erinevat lahendust ning ei soovi selles grammigi järgi anda. Näib, et ainus võimalus on läbirääkimistest loobuda. Ent ka sellel võib olla kõrge hind – näiteks rikutud suhete, kasutamata jäetud koostöövõimaluse, saamata jäänud raha, kauba või teenuse või pika ja kuluka kohtuvaidluse näol. Eelkirjeldatud olukordades on mõistlik kaasata läbirääkimistesse vahendaja. Läbirääkimiste vahendaja näol on tegemist sõltumatu, erapooletu vahendajaga, kes otsib koos osapooltega lahendust, mis teeniks võimalikult hästi kõigi huvisid.
Teenus sobib peamiselt:
Läbirääkimiste vahendaja teenuse kasud:
Ühe teksti meetod tähendab, et läbirääkimised on kolmanda osapoole poolt vahendatud ja osapooled omavahel kohtuma ei pea ega ühegi dokumendiga iseseisvalt ei tööta. Vahendaja kohtub osapooltega eraldiseisvalt ning kaardistab nende huvidest ja vajadustest lähtudes välja parima lahenduse mõlemale osapoolele. Seejuures ta ei esinda kumbki poolt, vaid keskendub võimalikule lahendusele. Selleks töötab vahendaja pärast esimest kohtumist mõlema osapoolega välja kokkuleppe projekti (teksti), mida vajadusel samm-sammult osapooltega eraldiseisvalt kohtudes parandatakse. Töö ühe lahendusvariandiga (tekstiga) aitab vältida tavapärast olukorda, kus kumbki läbirääkimise osapool kaitseb oma lahendust, investeerides sellesse palju emotsionaalset ja ajalist ressurssi, muutes seeläbi taganemise ja kompromisside tegemise keeruliseks.
Seega kokkuvõtlikult on läbirääkimiste vahendamise protsessi osad:
Kõige osavamgi läbirääkija võib sattuda olukorda, kus tundub, et läbirääkimised on lootusetult ummikusse jooksnud – suhtluspartneriga on tekkinud isikliku mõõtmega konflikt, kumbki pool näeb erinevat lahendust ning ei soovi selles grammigi järgi anda. Näib, et ainus võimalus on läbirääkimistest loobuda. Ent ka sellel võib olla kõrge hind – näiteks rikutud suhete, kasutamata jäetud koostöövõimaluse, saamata jäänud raha, kauba või teenuse või pika ja kuluka kohtuvaidluse näol. Eelkirjeldatud olukordades on mõistlik kaasata läbirääkimistesse vahendaja. Läbirääkimiste vahendaja näol on tegemist sõltumatu, erapooletu vahendajaga, kes otsib koos osapooltega lahendust, mis teeniks võimalikult hästi kõigi huvisid.
Teenus sobib peamiselt:
- läbirääkimistega ummikusse jooksnud osapooltele, kelle jaoks läbirääkimiste ebaõnnestumine toob kaasa otseseid ja olulisi kahjusid, ent kes sellest hoolimata iseseisvalt kokkuleppele ei jõua;
- osapoolele, kes eelistab läbirääkimised energia ja aja kokkuhoiu huvides läbirääkimised delegeerida vahendajale;
- osapoolele, kes eelistab delegeerida läbirääkimised neutraalsele osapoolele.
Läbirääkimiste vahendaja teenuse kasud:
- konflikti lahendamine läbirääkimiste vahendaja abil on kiirem ja odavam kui alternatiivid, nt kohtuvaidluste pidamine;
- töö läbirääkimiste vahendaja poolt väljapakutud projektiga aitab vältida vaidlusi erinevate ettepanekute üle, keskenduda selle asemel konkreetsete küsimuste lahendustele;
- läbirääkimiste vahendajale, kes hoiab osapooltelt saadud info konfidentsiaalsena, saab usaldada rohkem infot kui läbirääkimispartnerile;
- erapooletu osapoole kaasamine võimaldab kasutada tema hinnangut objektiivse otsustuskriteeriumina;
- sõltumatu läbirääkimiste vahendaja võib leida uusi lahendusi, milleni osapooled ise varem jõudnud ei ole;
- vahendaja on sõltumatu ning selle tagamiseks on oluline, et mõlemad pooled on läbirääkimiste vahendamisega nõus ning panustavad sellesse rahaliselt, ideaalis võrdses ulatuses.
Ühe teksti meetod tähendab, et läbirääkimised on kolmanda osapoole poolt vahendatud ja osapooled omavahel kohtuma ei pea ega ühegi dokumendiga iseseisvalt ei tööta. Vahendaja kohtub osapooltega eraldiseisvalt ning kaardistab nende huvidest ja vajadustest lähtudes välja parima lahenduse mõlemale osapoolele. Seejuures ta ei esinda kumbki poolt, vaid keskendub võimalikule lahendusele. Selleks töötab vahendaja pärast esimest kohtumist mõlema osapoolega välja kokkuleppe projekti (teksti), mida vajadusel samm-sammult osapooltega eraldiseisvalt kohtudes parandatakse. Töö ühe lahendusvariandiga (tekstiga) aitab vältida tavapärast olukorda, kus kumbki läbirääkimise osapool kaitseb oma lahendust, investeerides sellesse palju emotsionaalset ja ajalist ressurssi, muutes seeläbi taganemise ja kompromisside tegemise keeruliseks.
Seega kokkuvõtlikult on läbirääkimiste vahendamise protsessi osad:
- Vahendaja tuvastab osapoolte huvid ja vajadused.
- Vahendaja koostab kokkuleppe projekti ja esitleb seda eraldiseisvalt kõigile osapooltele nendepoolseks kriitikaks ja tagasisideks. Osapooled ei saa teksti ise parandada, vaid see käib ainult vahendaja kaudu. Selle protsessi jooksul ei ole osapooltel võimalik poolikule kokkuleppele alla kirjutada ega sellest keelduda.
- Osapooled tagasisidestavad kokkuleppe projekti senikaua, kuni neil ei ole enam parandusettepanekuid teha või vahendaja hinnangul on leitud parim võimalik lahendus iga punkti osas.
- Seejärel valmistab vahendaja ette lõpliku kokkuleppe, millele küsitakse mõlema poole kinnitus. Eeldus on, et vahendaja on kokkuleppe eel teinud piisavalt palju eeltööd, kaardistades osapoolte huve ja vajadusi, et kokkuleppega nõustumine on kõigest lõppetapiformaalsus. Kui siiski on üks osapool vahendamise lõpus, aga enne kokkuleppele allakirjutamist, muutnud kardinaalselt oma positsiooni, siis on võimalikke jätkutegevusi kaks - alustada läbirääkimiste vahendamist otsast peale, võttes arvesse ühe osapoole uusi huvisid, või pöörduda õiguskaitseorganite poole, kus tehtud otsust on mõlemal poolel kohustuslik järgida.