Uue aasta lubadusi anda on saavutamise mõttes parem kui neid mitte anda. Ühe uuringu järgi saab 46% uue aasta lubadustest täidetud, aga need, kes uue aasta lubadust ei anna, saavutavad oma eesmärgi vaid 4% juhtudest. Kõige sagedamini tehakse uue aasta lubadusi seoses tervisekäitumisega, olgu selleks siis trenniga alustamine, kaalus alla võtmine või millestki kahjulikust loobumine. Tüüpiliste lubaduste top 3 hulka kuuluvad ka õpilubadused. Allpool vaatamegi lähemalt just õpilubaduste eduka elluviimise viise.

Õppimine mõistena katab suure hulga erinevaid inimkäitumisi. Kõndima ja emakeelt rääkima õpime me alateadlikult, koolitunnis tegeleme teadvustatud õppimisega. Kodus raamatuid lugedes või e-kursust läbides õpime iseseisvalt, ülikoolis uut magistrikursust alustades saame osa juhendatud õppimisest. Nende ümber ja vahel on kõikvõimalikke hübriidseid mudeleid. Käesoleva artikli mõttes vaatame justnimelt iseseisvat õppimist, sest selle edukuse määr on oluliselt madalam juhendatud õppimisest. Ajakirjas Science avaldatud artikkel toob muuhulgas välja, et Coursera ja edX e-kursuste lõpuni jõuab vaid 3,13% alustajatest.

Mida siis teha, et ise õppides oma uuest aasta lubadused saavutada?

#1 Tähelepanu vajab kaitset. Üks põhjus, miks juhitud õppimine on edukam kui iseseisev õppimine, on seotud tähelepanuga. Meie teadlik tähelepanu on väga piiratud. Kui ei usu, ava Youtube, kirjuta otsinguks “awareness test who” ja saad omal nahal kogeda. Juhitud õppimise puhul ma kaitseme oma tähelepanu segajate eest – istume kindlal ajal auditooriumis või kõrvaklappidega arvuti ees. Iseseisva õppimise puhul on oluliseks eduteguriks samuti oma tähelepanu kaitsmine – pane omale kindel ja regulaarselt korduv aeg kalendrisse ning võimalusel eralda ennast füüsilise keskkonna segajatest. Teiste sõnadega – loo omale koolitusruumiga analoogne olukord.

#2 Aju ei õpi igavaid asju. Istuda uute sõnade nimekirja ees ja neid kuivalt pähe tuupida on üks nigelama tulemuslikkusega õppimise viise. Huvi võib tekkida nii õppimise sisust kui ka vormist, ideaalis mõlemast. Kuna huvi on subjektiivne, siis sisu osas on raskem juhtnööre anda peale selle, et enne õppima asumist mõtle enda jaoks läbi, miks õpitav on sinu jaoks kasulik või mida sa kõige suurema põnevusega õpitava kohta teada tahad saada. Õpimotivatsioon, mis nendele küsimustele mõeldes tekib, võib sind kanda kaugele. Õppimise vormiga on natuke lihtsam. Paku oma ajule sama sisu erinevates vormides. Loe materjale. Kuula videoloenguid. Tee e-kursuse ülesandeid. Lahenda kaasuseid. Ma ise aitan inimestel õppida avalikult kõnelema ja just vormi huvitavana hoidmise mõttes oleme SpeakSmartis loonud nii videoloenguid kui tulnud hiljuti välja kaasustega, mis kõik aitavad iseõppimise põnevana hoida.

#3 Alateadlik õppimine. Meie ajus on väga vana, tõhus ja pingutusevaba õppimise mehhanism. Igaüks, kes on läinud vähese keeleoskusega vastavat keelt kõnelevasse riiki ning on olnud seal rääkimise mõttes sundolukorras, on kogenud, kuidas keeleoskus areneb ilma teadlikult õppimata. Me kõik oleme kogenud alateadlikku õppimist lapsepõlves kõndima või emakeelt rääkima õppides. Suur osa alateadlikust õppimisest käib läbi eeskujude jäljendamise. Teadlikus iseseisvas õppes on nutikas seda mehhanismi ära kasutada. Otsi omale eeskujusid, keda su aju saaks õpitava oskuse osas alateadlikult jäljendada. Jaapani keelt õppides on abiks, kui vaatad jaapanikeelseid mangasid isegi, kui sa neist veel midagi aru ei saa. Vehklemist õppides on kasulik vaadata professionaalseid vehklejaid, sest aju märkab ja jäljendab kaugelt rohkem kui me ise teadlikult aru saame. Eriti kasulik on samal ajal ka lugeda mõne vehkleja elulooraamatut, vaadata vehklemise videokoolitusi, lugeda vehklemisuudiseid ning igas muus mõttes ümbritseda ennast õpitava kohta käiva infoga. Nii võimaldame oma ajul kiiremini korjata kokku elemendid ja luua tervikpilt õpitavast.

#4 Rakenda. Õppimine ilma rakendamiseta muutub kiiresti tüütuks ning jääb pooleli. Õppisin ise koolis 12 aastat vene keelt, aga kuna ma taasiseseisvumisaegse noorena seda väljaspool vene keele tundi kusagil ei rakendanud, siis ma keelt eriti selgeks ei saanud. Hiljem, kui töötades oli vaja hakata vene keeles rääkima ja tööandja juures olnud õpetaja Tanja meid ka hästi palju rääkima suunas, isegi kui käänded läksid valesti, sain omale vene keele funktsionaalselt selgeks. TEDxi videotest suurepäraste kõnelejate vaatamisest või raamatust esinemisoskuste kohta lugemisest on küll abi, aga see on pool muna. Teine pool tuleb, kui paned oskuseid praktikasse ja ideaalis saad selle kohta ka tagasisidet. Kui praktikasse panemise võimalust pole kohe käepärast, näiteks seetõttu, et pole saalitäit publikut, kes su esinemiskatsetusi rahulikult ära oleks valmis kuulama, võta esinemisoskuste kaasused ja proovi neid lahendada. Kui õnnestub, siis on endal ka kindlam tunne juba minna päris reaalsuses proovima. Inglased ütlevad, et proof of the pudding is in the eating (roa väärtusest saab aru süües). Õppimises on sama põhimõte – iseseisvalt õppimine on oluliselt edukam ja püsib põnevana, kui proovid õpitud oskuseid esimestest sammudest alates kohe praktikasse rakendada.

Andkem siis igaüks vähemalt üks uue aasta õppimise lubadus, sest me elame maailmas, kus teadmised on lihtsamini, kiiremini ja odavamalt kättesaadavad kui ei eales varem meie tsivilisatsiooni ajaloos. Iseseisvalt õppides mõningaid lihtsaid põhimõtteid järgides oleme suure tõenäosusega õppimises ka edukad.