Videod Tesla tehastest ja Amazoni ladudest, kus robotite vahel veel vaid üksikuid inimesi liikumas võib näha, ei üllata enam kedagi. Kui neli aastat tagasi esimene ettevõte tehisintellektile oma juhatuses hääleõiguse andis, lõi see maailma meedias laineid. Täna räägib ka MIT Sloan School of Management sellest, kuidas AI-d ettevõtte juhtimisotsustes inimjuhtide irratsionaalsuse tasakaalustamiseks ja komplekssusega toimetulemiseks kasutada.

Infotehnoloogia efektiivistab protsesse, mis tähendab tänaste töökohtade kadumist. Oxfordi ülikooli Green Templeton College’i juures asuva tuleviku töö programmi teadlased on arvutanud, et 2034. aastaks kaob 47% tänastest töökohtadest justnimelt arvutiseerimise tulemusel.

Mis siis keskpikas tulevikus inimeste rolliks tööturul jääb? Selles on viimastel aastatel eri allikatest ilmunud uuringud tähelepanuväärselt ühte meelt - enne ja eelkõige jäävad inimestele teiste inimestega suhtlemine ning loovust ja probleemide lahendamist nõudvad ülesanded. Teiste sõnadega võtab tehisintelligentne chatbot küll üle klienditeeninduse ettevõtte veebilehel ja kõnekeskuses, aga ei hakka veel niipea pidama ettevõtte nimel läbirääkimisi ega töötajatele motiveerivaid kõnesid tegema.

Kriitiline mõtlemine, argumenteeritus, avalik kõnelemine ja läbirääkimine ei ole kaasasündinud omadused stiilis “mõni lihtsalt on selles hea”. Kõik need on õpitavad ja õpetatavad oskused, mida aga paljude riikide formaalharidussüsteemid oma inimestele kuigi edukalt ei õpeta. Mõistagi on organisatsioonid ülaltoodust teadlikud ja ka käituvad vastavalt - turuanalüüsi firma TechNavio andmetel kasvab Euroopa pehmete oskuste koolitusturg 33% igal aastal järgmise nelja aasta jooksul.

Töötajatel on niisiis vaja väärtuse loomiseks järjest paremaid mõtlemis- ja suhtlemisoskuseid ja ettevõtted vajavad tõhusaid lahendusi nende õpetamiseks. Selleks saabki õppemeetodina kasutusele võtta organisatsiooni väitlusklubi. Ühelt poolt on tegemist koolitusega, kus omandatakse ja harjutatakse parimate argumentide moodustamist ja esitamist. Teiselt poolt on väitlusklubi ka tiimiliikmeid liitev kogemus sarnaselt põgenemisruumile või võrkpallitrennile.

Väitlusklubi väärtuse mõistmiseks on hea teada, mis on väitlemine. See ei ole konflikt. See ei ole vaidlemine, teineteisest ülekarjumine ega ükski nendest levinud teleformaatidest, mida sageli väitlemiseks peetakse või isegi nimetatakse. See on kokkulepitud teemal argumentide ehk loogiliste, tõestatud seisukohtade lugupidav esitamine, analüüsimine, arendamine ja võrdlemine kindlate reeglite alusel. Väitlemine on aju ja suhtlusoskuste intensiivne treening.

Organisatsiooni väitlusklubiga alustamiseks on vaja vähemalt 8 osalejat. Alguses tuleb selgeks õppida argumenteeritud suhtlemise ja väitlemise alused, milleks parim viis on läbida vastav õppepäev. Edasi toimuvad kaks korda kuus väitlusklubi kohtumised. Igaks kohtumiseks valitakse väitlusteema kas ettevõtte enda valdkonnast või ühiskonnast laiemalt. Näiteks arutleti hiljuti ühe organisatsiooni väitlusklubis teemal “Kas Eestis tuleks täielikult loobuda sularahast?”

Osalejad jagunevad loosi alusel võistkondadesse ja rollidesse ning töötavad lühikese ettevalmistusaja jooksul välja oma argumendid. Seejärel peetakse kordamööda sisutihedaid kõnesid, milles esitatakse ettevalmistatud argumente, analüüsitakse ja vastatakse neile. Kogu väitlus on viisakas ja lugupidav. Väitluse lõpus analüüsitakse toimunut ja oma oskuste arengut, seatakse isikliku arengu eesmärke, õpitakse juurde uusi väitlusstrateegiaid. Uuringute (näiteks R. Akerman, I. Neale, 2011) alusel saabub oskuste püsiv paranemine 1-aastase klubis osalemise tulemusel, kuigi mõtlemise kiirenemist ja kasvavat esinemisjulgust tunnevad väitlusklubis osalejad juba alates kolmandast klubikohtumisest.

Eestis on viimaste aastate jooksul käivitatud mõniteist organisatsiooni väitlusklubi. Üks selline klubi kestis algselt plaanitud aasta jooksul kokku kolm aastat, kuna klubi oli osalejatele nii väärtuslik, et nad kutsusid üha uusi kolleege sellega liituma. Lisaks nägi töötajate oskuste kiiret arengut ka personaliosakond, kes muutis väitlusklubi noorte juhtide arenguprogrammi osaks.

Üks organisatsiooni väitlusklubi liige on kirjeldanud saadavat väärtust järgmiselt: “Käin väitlemas, et kasvatada enesekindlust oma arvamuse välja ütlemiseks, seisukohtade väljendamiseks ja põhjendamiseks ning üldise avaliku esinemise oskuse arendamiseks. Mulle tundub, et inimesena lisab see ka positiivsust ja enesekindlust juurde ning aitab suhtlemisel, kuna õpetab erinevaid probleeme ja küsimusi mitmekülgsemalt hindama.”

Kitsamas tähenduses kirjeldab ülaltoodu väga hästi neid kognitiivseid oskuseid, mida väitlemisega tegelemine inimeses arendab ning mis tänasel ja tuleviku tööturul nii vajalikud on. Laiemalt vaadates loob väitlusklubi väärtust ka ettevõtte jaoks. Kui koosolekutel on vähem emotsionaalseid kõrvalekaldumisi ja püsib sisuline, rahulik vestlus, läheb oluliselt vähem aega kaduma. Tänased näitajad ütlevad kahjuks, et keskmiselt 33% koosolekutest on sisutühjad. Kui müügitiim oskab kaardistada oma müügiargumendid, analüüsida nende tugevusi, leida ning parandada nõrkused, siis kasvab ettevõtte müügitulemus.

Fookust veel laiemaks keerates võib organisatsiooni väitlusklubi luua väärtust kogu ühiskonnale. Valmistudes EL eesistumiseks eelmisel aastal kasutas näiteks Maksu- ja Tolliamet oma eesistumisega seotud meeskonna ettevalmistamiseks arenguprogrammi, milles keskne koht oli organisatsiooni väitlusklubil. Osalejad said aasta jooksul valmistada ette ja läbi proovida kõik oma peamised argumendid, mida eesistumise ajal Eesti agenda läbiviimiseks vaja oli. Nad arendasid oma koosolekute ja läbirääkimiste juhtimise oskust ning esinemisjulgust. Lisaks, kuna organisatsiooni väitlusklubi toimus seal inglise keeles, oli see ka oluline keelepraktika mõttes, sest eesistumise ajal oli ju argumente ja esinemisi vaja teha justnimelt inglise keeles. Eesti igati edukast eesistumisest võitis lõpuks kogu riik.

Argumendi- ja väitlusoskused ning oma seisukohtades esitamise julgus aitavad teha ka õigemaid otsuseid. 2003. aastal alla kukkunud kosmosesüstiku Columbia uurimisraport tuvastas, et kuigi üksikud NASA töötajad olid kõikidest ohtlikest vigadest teadlikud, ei kasutanud nad oma teadmisi katastroofi ärahoidmiseks, sest organisatsioon tervikuna eesotsas juhtkonnaga oli süstikut puudutavates otsustes üksmeelel. Grupimõtlemisest tulnud valede otsuste kulu USA majandusele on konsultatsioonifirma McKinsey hinnanud kümnetele miljarditele dollaritele aastas. Me hoidume sageli teiste otsuste kahtluse alla seadmisest eriti, kui oleme kahtlejana vähemuses, sest me ei oska hoida kahtlemist ratsionaalsena ning vältida emotsionaalse konflikti teket. Organisatsiooni väitlusklubis neid oskuseid õppides tekivad paremini ja mitmekülgsemalt argumenteeritud otsused, mis koos inimestega kanduvad konkreetsest organisatsioonist väljapoole ja arendavad juhtimiskultuuri Eestis tervikuna.

Kui artiklit lugedes tekkis huvi rohkem teada saada, siis organisatsiooni väitlusklubi põhjalikuma kirjelduse, omandatavad õpiväljundid ja mitmeid näiteid senistest väitlusklubidest leiab SIIT. Oma organisatsioonis väitlusklubi käivitama asudes tuleb esmalt kokku panna inimeste grupp, kes on arenguvestlustes või oskuste hindamisel näidanud üles huvi oma argumenteeritud mõtlemise, läbirääkimiste või avaliku kõnelemise oskust arendada. Grupp võib tekkida ka lühemate koolituspäevade käigus, kui osalejad avastavad, kui kaasahaarav on mõtlemis- ja suhtlemisoskuste omandamine väitlusmeetodil.

Väitlusklubi peamine keerukus on hoida inimesed püsivalt osalemas, sest tööreisid, äkiliselt kasvav koormus ja puhkused võivad klubi graafiku kõikuma lüüa. Seetõttu on edukaks klubiks tähtis ka sisemise eestvedaja olemasolu mõne töötaja näol, kes võtab omale aegade kokkuleppimise, info väljasaatmise ja meeldetuletamise ülesanded.

Kui organisatsioonis on olemas grupp mõtlemis- ja kõnelemisoskuse arendamisest huvitatud inimesi ja üks aktiivne eestvedaja, siis on väitlusklubi parim viis omandada ja harjutada oskuseid, mida üks tuleviku tööturu uuring teise järel paigutab järgmiste kümnendite kõige väärtustloovamate oskuste nimekirja tippu. Põnevaid väitluseid!

Uuri, kuidas saad SpeakSmartClub väitlusklubi alustada oma organisatsioonis.

Artikkel ilmus toimetatud vormis ajakirja Director aprill 2018 numbris.