Müüdid väitlusoskuste kohta ja vastused nendele:

1. Väitlemine õpetab inimesi võidu nimel ebaausate vahenditega mõjutama ja petma. Väga hea väitleja on see, kes suudab „musta valgeks rääkida". 
Väitlus õpetab esitama argumente, mis on tõestatud võimalikult adekvaatsete faktidega. Samuti õpetab väitlemine ära tundma vastaspoole demagoogiat ja ebaausaid võtteid ning neile tähelepanu juhtima. Üldiselt, mida rohkem inimesed väitlusega tegelenud on, seda vähem on neil tahtmist või vajadust ebaausaid võtteid kasutada. Oluline on ka mõista, et väitleja ülesandeks ei ole „musta valgeks rääkimine“, alati väideldakse ju selliste teemade üle, millel häid argumente saab tuua mõlemalt poolelt. Kasutades metafoorina sebrat, võib öelda, et üks pool peab suuremaks rääkima sebra valged ja teine pool mustad triibud.

2. Väitlus on ebamoraalne, kuna ta sunnib inimesi minema vastuollu iseenda arvamusega ja kaitsma igasuguseid kahtlaseid seisukohti.
Ka see arusaam põhineb ilmselt väitlusteemade mittetundmisel: väideldakse ikkagi selliste teemade üle, kus mõlemal poolel leidub häid ja põhjendatud argumente. Loomulikult võib väitleja välja tulla asjaga, mida ta ise ei usu, kuid reeglina ei kõla see ka väitluses eriti veenvalt ning seetõttu koostatakse kaasused eeskätt mõtetest, mida ka ise usutakse. Seega õpetab väitlus just tolerantsust oluliste küsimuste mõlemale poole heade põhjenduste leidmise läbi. Tegelikult näitab mõtteviis mustvalgest maailmast, kus väideldavate küsimuste suhtes ühel poolel on 100% õigus, lihtsalt seda, et arvaja ei ole asja piisavalt süvenenud. Ja isegi kui väitleja peab kaitsma seisukohta, mida ta üldjoontes ei toeta, tuleb meeles pidada, et väitlus on vaid harjutus, mis mõeldud osalejate kriitilise mõtlemise ja oma seisukoha selge esitamise arendamiseks.  

3. Väitlus kui protsess on kinni vaid võitmises ning on keskmisele inimesele väga traumeeriv.
See mulje võib jääda väitlustee alguses. Kuid asi ei ole väitluse erilises võistluslikkuses, vaid lihtsalt õppimisajas, mis väitluse puhul kipub kestma vähemalt aasta ning ka pärast selle aja möödumist ei jää väitleja oma arengus seisma. Ehkki võistlusväitluses alati üks pool võidab ja teine kaotab, jõuab enamik väitlejaid umbes kolmandaks väitlusaastaks sinna, kus neil on rohkem võite kui kaotuseid.

*****

Põhjuseid väitlusega tegelemiseks on palju - mõnele meeldib avalikust esinemisest tekkiv adrenaliin, teisele seltskond, kolmandale arutleda huvitavate ja vastuoluliste teemade üle.Objektiivselt uurides on leitud, et väitlusega tegelemine kiirendab märgatavalt analüütilist mõtlemist juba lühiajalisel tegelemisel, parandab mõtete selgust ja struktureeritust, tõstab eneseväljenduse oskust ning alandab pelgust avaliku esinemise ees. Loe English-Speaking Union uuringu lühikokkuvõtte sellest, mis oskusi väitlus õpetab ja mis mõju avaldab - "Debating the evidence: an international review of current situation and perceptions".