Tegutsesin kunagi organisatsiooni juures, kus ühe valdkonnajuhi töölaual oli teleseriaali peategelase dr House’i raamitud foto. Konkreetse inimese puhul oli küllap tegemist paraja annuse musta huumoriga. Samas on olemas hulk inimesi, kelle täiesti siiras inimideaal ongi misantroopne kangelane. Oma valdkonna geniaalne ekspert, kellega kolleegidel on võimatu läbi saada ning kes sellest vähimatki ei hooli, kuna tema enda peas sünnivad alati parimad lahendused. Teistega läbisaamine on nende jaoks põhiülesannet häiriv lipitsemine.

Tööelu tegelikkus erineb sellest ettekujutusest muidugi diametraalselt. Järjest rohkem inimesi ettevõtetes töötab tiimides. Järjest rohkem väärtust loovad võrgustikud, mitte üksikud superjuhid või vaevatud geeniused. Järjest olulisem on oskus luua väärtust koos teistega, mitte teistest olenemata. Seejuures on tiimide kestus ajas piiratud pigem kuude kui aastatega ehk efektiivne koostöö tuleb luua kiiresti ning üha uutes meeskondades. Kõikidest nendest trendidest saab palju põhjalikumalt lugeda väga huvitavast Deloitte Human Capital Trends 2016 uuringust.

Tulemuslikuks toimimiseks meeskonnana on määrav suhtlemisoskus - oskus ennast selgelt ja argumenteeritult väljendada ning võrdselt tähtsana oskus struktuurselt ja empaatiliselt kuulata. Parimad meeskonnad ei ole ei need, kus kõik kogu aeg kõigiga nõustuvad ega loomulikult mitte ka need, kus kõik omavahel pidevalt tülitsevad. Tiimile loovad väärtust liikmed, kes suudavad nii lahendusi luua, kui ka nende lahenduste tugevuste ja nõrkuste üle argumenteeritult arutleda [viide]. Tean kogenud Eesti finantsvaldkonna juhti, kes paar aastat pärast Rootsi suurettevõtte juhatusse siirdumist ja sealse väga argumenteeritud juhtimiskultuuri kogemist sõnas: “Rootsis olles sain esimest korda päriselt aru, et parimad lahendused ei sünnigi minu peas, et see alguses liigsena näiv läbiarutamine loobki reaalselt väärtust.”

Mida tähendab argumenteeritud arutelu? Lühidalt seda, et püsitakse teemas, öeldakse olulisi asju struktureeritult ja koos selgituste ning vajadusel tõestustega. Samuti seda, et teineteisele antakse rääkimisruumi, kuulatakse täpselt ning emotsionaalsete reaktsioonide asemel antakse sisulist ja põhjendatud tagasisidet. Sellistes meeskondades lähevad inimesed koosolekult ära ja saadavad pärast sõnumi: “Aitäh sisuka koosoleku eest! Tundsin, et mu aeg oli väga hästi kasutatud.” Millal Sa viimati sellise sõnumi said või saatsid?

Artikkel ilmus Äripäeva "Juhtimine" lisas (aprill 2017) ja Pärnu Konverentsid "Mõte" rubriigis.